EPS- ja polüuretaansamba valik: detail, kestvus ja paigaldus

Vahtsammas on turukeeles enamasti EPS-ist ehk vahtpolüstüreenist valmistatud dekoratiivsamba nimetus. EPS on kerge ja seda kasutatakse sageli suurte, lihtsa profiiliga fassaadielementide ning eelarvetundlike tööde puhul. Jäik polüuretaansammas on samuti vahust materjalist toode, kuid selle suletud pooridega struktuur on mõeldud dekoratiivsete profiilide, sammaste, kapiteelide ja soklite valmistamiseks.

Jäiga polüuretaani tihedus on 150-220 kg/m³. Materjali veeimavus on alla 1% ning kasutustemperatuur on -100/+80 C. Polüuretaansambad tarnitakse tehasekrundiga, kuid lisakruntimine võib olla vajalik valitud värvisüsteemi, parandatud pindade või objekti tehniliste nõuete tõttu.

Materjali nimetus ei määra üksinda sobivust. Samba läbimõõt, kapiteeli ornament, sokli väljaulatuvus, transpordiviis, paigalduskoht ja viimistlussüsteem mõjutavad lõpptulemust sama palju kui põhimaterjal. Euroopa eri riikides võivad fassaadivärvide, töövõtete ja ehitusobjekti dokumentatsiooni nõuded erineda, mistõttu tuleb dekoratiivsamba materjal valida koos paigaldus- ja värvilahendusega.

EPS-samba ja jäiga polüuretaansamba võrdlemisel on oluline hinnata valmispinda, mitte ainult toote väikest kaalu või esialgset kuju. Eriti nähtavad on erinevused samba tüves, kapiteelis ja soklis, sest nendes osades kohtuvad suured siledad pinnad ning sügavad dekoratiivsed detailid.

Võrdlus ei tähenda, et üks materjal sobib igasse projekti. Õige valik sõltub detaili keerukusest, objekti asukohast ja nõutud viimistlustasemest.

Dekoratiivsamba tüvi, kapiteel ja sokkel reageerivad käsitsemisele erinevalt, sest iga osa kuju ja nähtavus on erinev. Samba tüvel võivad juba väikesed vajutused või kriimustused pärast värvimist valguse käes nähtavaks muutuda. Kapiteelis tõusevad esile lehed, astmed, rihvelduse servad ja muud reljeefsed vormid. Sokkel saab paigalduse, puhastuse ja mööduva liikluse ajal sageli rohkem juhuslikke lööke.

Jäiga polüuretaansamba pind on mõeldud säilitama vormi ja dekoratiivset teravust tavapärase transpordi ning paigalduse ajal paremini kui pehmem või kergemini muljutav vahtpind. See ei tähenda kahjustamatust: servad, ühenduskohad ja sügavad detailid tuleb enne värvimist üle kontrollida ning vajadusel pahteldada.

EPS võib olla otstarbekas valik suure läbimõõduga lihtsa samba puhul, kus detailisügavus ei ole peamine visuaalne nõue ja kogu süsteem on selle materjali jaoks kavandatud. Kips sobib hästi kuivadesse siseruumidesse, kus soovitakse klassikalist vormikeelt ja töö toimub kontrollitud tingimustes. Polüester võib sobida teatud vormitud detailide ning ilmastikule avatud lahenduste puhul, kui projekt näeb ette selle materjali ja pinnakatte. Betoon on põhjendatud juhul, kui projekt vajab massiivset, löögikindlat või konstruktsiooniga seotud elementi; kandefunktsiooni määrab alati konstruktsiooniprojekt.

Jäiga polüuretaansamba veeimavus on alla 1%, kuid see omadus ei muuda dekoratiivsammast veetõkkeks ega asenda fassaadi niiskuslahendust. Seina, liitekohtade, aknaplekkide, katuseäärte ja muude vee juhtimise detailide toimimine tuleb lahendada eraldi. Püsiv niiskus, vale vuugitäide või kahjustunud värvikiht võivad mõjutada kogu fassaadi viimistlust sõltumata samba materjalist.

Polüuretaansammas tuleb välisfassaadil katta UV-kindla värviga. Tehasekrunt aitab valmistada pinda ette, kuid ei ole valmis välisviimistlus. Pahteldatud kohad, lõikepinnad ja ühendusjooned tuleb töödelda vastavalt kasutatavale värvisüsteemile. Lõppviimistlus sisaldab krunti ja 2 värvikihti.

EPS-i, kipsi, polüestri ja betooni puhul tuleb samuti lähtuda konkreetse süsteemi tootjajuhistest ning objekti kliimast. Rannikuala soolane õhk, külmumis-sulamistsüklid, tugev päikesekiirgus ja linnakeskkonna mustus võivad nõuda eri tüüpi värve, elastseid ühenduslahendusi või sagedamat seisukorra kontrolli. Välisfassaadi materjalivalikut ei saa teha ainult sisetingimustes nähtud näidise põhjal.

Dekoratiivsamba paigaldus peab arvestama nii elemendi oma kaalu kui ka ühenduste kaudu hoonele kanduva koormusega. Dekoratiivsambad ei kanna hoone, rõdu, varikatuse ega lae konstruktsioonikoormust. Kui projekt vajab kandvat sammast, peab konstruktsiooni lahendama pädev projekteerija ning dekoratiivne kate tuleb kavandada eraldi kihina.

Jäiga polüuretaansamba paigaldus algab puhta ja kuiva aluspinnaga. Liite- ja nurgadetailid lõigatakse 45 kraadi nurga all, kui detaili geomeetria seda nõuab. Kinnitamiseks kasutatakse polüuretaanist montaažiliimi; silikoon ei ole selle töö jaoks sobiv. Mehaaniline kinnitamine kruvidega on kohustuslik ning kruvide asukoht, kogus ja paigutus tuleb määrata valitud toote ristlõike ning paigaldusdokumentatsiooni järgi.

Pärast kinnitamist töödeldakse ühendused pahtliga, lihvitakse 180-220 karedusega liivapaberiga ning krunditakse enne värvimist. Seejärel kantakse peale 2 värvikihti. Transpordil ja montaažil tuleb kaitsta eriti kapiteeli õrnu servi ning sokli väljaulatuvaid osi. Pakend ei ole pelgalt logistikakulu: see aitab vältida vigastusi, mis võivad lõppvärvis nähtavaks jääda.

Dekoratiivsamba valik tuleb siduda projekti asukoha, logistikatee, detailide kuju ja kasutuskoormusega. Mitme riigi vahel liikuva tarne puhul mõjutavad otsust ka pakendi mõõtmed, mahalaadimise võimalused, trepikojad, tellingud ning kohapealse parandamise tingimused. Enne tellimist tasub võrrelda mitte ainult sambatüve, vaid ka kapiteeli, sokli ja ühendusdetailide terviklikku komplekti.

Polure professionaalne mõõdistus ja lahenduse analüüs toimub tasulise teenusena. Vajadusel kasutatakse XGRIDi punktipilve ning Artec Ray, Spider 2, Eva või Leo täppisskannereid, et skaneerida ala või kogu hoone 3D-kujul, modelleerida ruum ning koostada visuaalne esitlus. Teenuse tasu kujuneb asukoha, ala ja detailide järgi pakkumise alusel; tasuta on ainult hinnapakkumise koostamine.