Polüuretaan või muu materjal? Valikujuht dekoratsiooniks

Polüuretaanist dekoratsioonid valmistatakse jäigast, suletud pooridega PU-materjalist. Polüuretaani tihedus on 150-220 kg/m³, mistõttu on detail tugevama ja kompaktsema olemusega kui tüüpiline avatud pooridega vaht. Suletud pooridega struktuur piirab vee imendumist, kuid polüuretaan ei ole seetõttu automaatselt veekindel ega asenda hüdroisolatsiooni.

Polüuretaani veeimavus on alla 1%. See näitaja aitab hinnata materjali käitumist niiskes keskkonnas, kuid lõpptulemust mõjutavad ka vuugid, värvisüsteem, aluspind ja paigalduse kvaliteet. Tooted tarnitakse tehasekrundiga. Täiendav kruntimine võib olla vajalik vastavalt valitud värvile, aluspinnale või kasutuskohale; väidet, et krunti pole kunagi vaja, ei saa teha.

Tootja antud temperatuurivahemik on -100/+80 C. Temperatuuritaluvus ei tähenda, et iga toode sobib igasse väliskeskkonda. Välitingimustes on kohustuslik kasutada UV-kindlat värvi, sest päikesekiirgus ja ilmastik koormavad viimistluskihti.

Polüuretaani, kipsi, EPS-i ehk vahtpolüstüreeni ja naturaalse puidu võrdlus algab kasutuskohast, mitte ainult materjali hinnast. Polüuretaan pakub suletud pooridega struktuuri ja tehasekrundiga pinda. Kips on mineraalne ja tavaliselt raskem, mistõttu tuleb kontrollida aluspinna ning kinnituste sobivust. EPS on väga kerge vahtmaterjal, kuid selle pind, jäikus ja viimistlusviis erinevad polüuretaanist. Naturaalsel puidul on kiuline struktuur, looduslik välimus ja materjalile iseloomulik niiskusliikumine.

Veeimavuse, kaalu ja tiheduse puhul ei tohi eri materjale võrrelda ainult nimetuse järgi. Konkreetne tulemus sõltub kipsi koostisest, EPS-i tootest, puiduliigist, niiskusest ja detaili geomeetriast. Seetõttu tuleb otsus teha kinnitatud tooteandmete ning tegeliku kasutuskoha põhjal.

• Polüuretaan: väike veeimavus, tehasekrunt ja dekoratiivne kasutus.
• Kips: mineraalne koostis ja sageli suurem koormus kinnitustele.
• EPS: väga väike mass, kuid teistsugune pinna- ja viimistlusloogika.
• Naturaalne puit: looduslik materjal, mille käitumist mõjutavad niiskus ja puiduliik.

Polüuretaanist dekoratiivdetaili tegelik kaal sõltub mõõtmetest, ristlõikest ja toote kujust. Seetõttu ei ole õige lubada, et materjal ei koorma hoonet ega lage üldse. Detailil on oma mass ning kinnitused kannavad ühenduskoormusi. Sambad ja sambakatted on dekoratiivsed ega kanna hoone, lae ega konstruktsiooni koormust.

Euroopa eri riikides võivad transpordi, pakendamise, ladustamise ja paigaldamise tingimused erineda. Pikk profiil vajab pakendis kaitset löökide ja painde eest; mitme riigi objektidel tuleb arvestada ka kohaliku tarneahela, ligipääsu ja töövõtete erinevustega. Pakend ei ole pelgalt logistiline detail, sest kahjustatud servad või deformeerunud profiil võivad suurendada kohapealse parandamise vajadust.

Materjali hinnapositsiooni ei saa ausalt määrata ühe üldise järjestusena, kus üks materjal oleks alati odavaim või kallim. Polüuretaani, kipsi, EPS-i ja naturaalse puidu kogukulu sõltub detaili suurusest, viimistlusest, pakendist, transpordist, kinnitustest ja töömahust. Võrdluses tuleb vaadata kogu projekti maksumust, mitte ainult ühe meetri või ühe detaili ostuhinda.

Polüuretaan sobib dekoratiivseks kasutuseks kohtades, kus materjali väike veeimavus on oluline, kuid polüuretaan ei ole veetõke ega hüdroisolatsioonikiht. Alla 1% veeimavus kirjeldab materjali omadust kindlates katsetingimustes; see ei sulge vuuke, parandamata lõike ega aluspinna pragusid. Niiskuskindlus ei tähenda, et kogu paigaldatud süsteem oleks ilma täiendava kaitseta veekindel.

Välisfassaadil peab polüuretaandetail saama UV-kindla värvikatte. Viimistluse sobivus tuleb valida koos aluspinna, ilmastiku ja värvitootja juhistega. Tehasekrunt lihtsustab värvimise ettevalmistust, kuid täiendav krunt võib olla vajalik. Lõplik värvipind sõltub aluspinna puhtusest, paranduste kvaliteedist, värvisüsteemist ja töötingimustest.

Kipsi puhul tuleb niiskuskoormust hinnata mineraalse detaili ja selle pinnakatte kaudu. EPS-i puhul vajavad erilist tähelepanu pind ja sobiv viimistlus. Naturaalse puidu korral tuleb arvestada puidu niiskusliikumisega. Ükski neist materjalidest ei muutu pelgalt värvikihi tõttu automaatselt hüdroisolatsiooniks.

Polüuretaani paigaldus algab puhta ja kuiva aluspinnaga. Profiilide ühenduskohad lõigatakse 45-kraadise nurgasaega ehk eerunglõikega, et liite geomeetria vastaks detaili kujule. Paigaldamisel kasutatakse polüuretaanile mõeldud PU-montaažiliimi; silikoon ei ole selle töö jaoks lubatud. Liim üksi ei asenda mehaanilist kinnitamist.

Polüuretaandetail tuleb kruvidega mehhaaniliselt kinnitada. Kinnituste täpne valik ja paiknemine sõltuvad valitud toote ristlõikest, aluspinnast ning toote paigaldusjuhendist, seega ei tohi kasutada universaalset, allikata kinnitussammu. Sama põhimõte kehtib ka suuremate dekoratiivsete elementide puhul: detaili enda mass ja ühenduskoormus tuleb lahendada sobiva aluspinna ning kinnitusega.

Pärast kinnitamist täidetakse vuugid pahtliga, lihvitakse 180-220 karedusega liivapaberiga, kantakse peale krunt ja värvitakse kahe värvikihiga. Välispaigalduse korral peab värv olema UV-kindel. Sambad jäävad dekoratiivseks ning neid ei tohi projekteerida kandvateks konstruktsioonideks.

Polüuretaani, kipsi, EPS-i ja naturaalse puidu valik peaks lähtuma neljast küsimusest: milline on kasutuskoht, milline on niiskus- ja UV-koormus, kuidas detail objektile jõuab ning milline paigaldusviis on lubatud. Siseruumis võib otsust mõjutada pinna viimistlus ja detaili kaal. Fassaadil muutuvad oluliseks UV-kindel värv, vuukide lahendus, aluspind ja ilmastiku mõju.

Mitme riigi projektides tuleb lisaks materjalile võrrelda pakendi kaitsevõimet, transpordimarsruuti, mõõtude käsitletavust ja kohaliku paigaldusmeeskonna töövõtteid. Tehasekrunt ei vabasta projektijuhti pinna ettevalmistuse kontrollist. Samuti ei saa ühe materjali sobivust laiendada automaatselt kõikidele sarnase välimusega toodetele.

Polüuretaandetailide, kipsi, EPS-i ja puidu puhul on mõistlik kinnitada valik konkreetse toote tehniliste andmete ja paigaldusjuhendi alusel. Polure kasutab vajaduse korral professionaalset kohapealset mõõdistamist ja analüüsi. XGRID-i punktipilve ning Artec Ray, Spider 2, Eva või Leo täppisskanneritega saab vajaduse korral skaneerida kogu ala ja konstruktsiooni, modelleerida ruumi täpsete 3D-mudelite abil ning valmistada ette esitlus ja visuaalne lahendus. Mõõdistus, analüüs ja 3D-skaneerimine on tasulised; tasuta on ainult hinnapakkumise koostamine ning teenuse hind määratakse asukoha, pinna ja detailitaseme järgi pakkumuses.

Kips võib olla parem valik siis, kui projekti peamine eesmärk on mineraalne materjalitunnetus, traditsioonilise interjööri jätkamine või olemasoleva kipsdekoori taastamine. Samuti võib kips sobida juhul, kui detaili kuju ja pind tuleb kohapeal täpselt ümber kohandada ning töövõtjal on selleks vajalikud oskused ja piisav paigaldusaeg.

Kuivas siseruumis, kus detailide transporditeekond on lühike ja löögirisk väike, ei pruugi polüuretaani väiksem kaal olla otsustav eelis. Kipsi valikut toetab ka olukord, kus projektis on juba kasutusel sama mineraalne viimistlussüsteem ning selle sobivus on dokumenteeritud. Sellisel juhul tuleb siiski hinnata aluspinda, detaili kinnitamist ja hooldatavust.

Polüuretaan on põhjendatum, kui oluline on väiksem käsitsemiskoormus, niiskema keskkonna parem talumine või korratav paigaldus eri riikides. Kumbki materjal ei ole universaalselt parem. Valik tuleb teha kasutuskoha, detaili geomeetria, transpordi- ja pakendamisvõimaluste, paigaldusmeeskonna oskuste ning viimistlussüsteemi järgi. Kui projekt nõuab kandvat sammast, tuleb dekoratiivmaterjalist eraldi kavandada tegelik kandekonstruktsioon.