Dekoratiivpinna värvimine, paatina ja metalliefektid
Praktiline juhend polüuretaanse dekoratiivpinna värvimiseks, paatina, kuldlehe ja metalliefektide kasutamiseks sise- ning välitingimustes.
Samm-Sammuline Paigaldus
- 1. Kontrolli detaili ja kasutuskohta — Veendu, et polüuretaanist dekoratiivdetail on mõeldud visuaalseks kasutuseks ega ole kandekonstruktsioon. Kontrolli, kas viimistlus toimub sise- või välitingimustes, sest välisfassaadil on UV-kindel värv kohustuslik.
- 2. Valmista aluspind ette — Puhasta ja kuivata pind. Eemalda tolm ning täida lõikamise, transpordi või paigalduse käigus tekkinud ebatasasused sobiva pahtliga. Ära alusta värvimist määrdunud või niiskel pinnal.
- 3. Lihvi parandatud kohad — Lihvi pahteldatud ja ebatasased piirkonnad 180-220 lihvpaberiga. Eesmärk on saada ühtlane pind, mitte eemaldada kogu tehasekrunti. Pärast lihvimist eemalda tolm.
- 4. Paigalda dekoratiivdetail — Kasuta puhast ja kuiva aluspinda, lõika ühenduskohad vajaduse korral 45-kraadise kaldega ning kinnita detail PU-montaažiliimiga. Silikooni ei tohi kasutada. Mehaaniline kinnitamine kruvidega on kohustuslik.
- 5. Pahtelda, krundi ja kontrolli nakkumist — Viimistle kruvipead ja ühenduskohad pahtliga, lihvi pind 180-220 lihvpaberiga ning kanna vajaduse korral peale sobiv lisakrunt. Tee enne kogu pinna värvimist väike proov, sest tehasekrunt ja uus värvisüsteem peavad omavahel sobima.
- 6. Kanna peale alusvärv — Kasuta polüuretaanile ja tehasekrundile sobivat värvi. Siseruumis võib lähtekohana kasutada veepõhist akrüülvärvi, kui süsteem seda lubab. Väljas kasuta UV-kindlat välisvärvi. Kanna peale kaks värvikihti vastavalt tootejuhisele.
- 7. Lisa paatina või metalliefekt — Kui alusvärv on sobivas seisukorras, lisa paatina, kuldleht või metalliefekt valitud süsteemi juhiste järgi. Töötle esmalt proovipinda, et kontrollida tooni, läiget, nakkumist ja kihtide omavahelist sobivust.
Materjali omadused ja dekoratiivse pinna piirid
Polüuretaanist dekoratiivprofiil on mõeldud arhitektuurse ilme kujundamiseks, mitte konstruktiivseks kasutuseks. Jäik suletud pooridega materjal sobib liistude, sammaste, raamide ja muude detailide valmistamiseks, kuid dekoratiivne sammas ei tohi asendada kandvat posti ega võtta vastu hoone, lae või muu konstruktsiooni koormust. Toote enda kaal ja ühenduste kaudu tekkivad jõud tuleb paigaldamisel arvesse võtta.
Polüuretaani tihedus on 150-220 kg/m³, mõõtmete stabiilsust on testitud vahemikus -20 °C / +70 °C ja veeimavus on alla 1%. Veeimavus alla 1% ei tähenda absoluutset veekindlust ega muuda toodet hüdroisolatsioonimaterjaliks. Pind tarnitakse tehasekrundiga, kuid lisakrunt võib olla vajalik näiteks parandatud kohtades, lõikekohtades, uue värvisüsteemi kasutamisel või välitingimustes.
Värvimise eesmärk on kaitsta ja kujundada nähtavat pinda. Värv ei muuda dekoratiivset elementi kandvaks ega asenda korrektset mehaanilist kinnitamist.
Sise- ja välitingimuste värvisüsteemi erinevus
Siseruumis valitakse värv eelkõige soovitud läike, puhastatavuse, tooni ja paatinaga sobivuse järgi. Sobivaks lähtekohaks on veepõhine akrüülvärv või muu polüuretaanile ja tehasekrundile lubatud süsteem. Värvivalik tuleb kontrollida väiksel proovipinnal, sest tehasekrundi imavus, paranduskohad ja lõplik läige mõjutavad tulemust.
Välisviimistlus vajab suuremat tähelepanu keskkonnale. Välisfassaadil on UV-kindel värv kohustuslik, sest dekoratiivpinna toon ja sideaine peavad taluma päikesevalgust ning ilmastikukoormust. Välisvärv peab sobima nii polüuretaani tehasekrundi kui ka valitud paatina või metalliefektiga. Katmata või ainult sisetingimustesse mõeldud värvi kasutamine väljas võib põhjustada kiirema välimuse muutumise.
Vältida tuleb juhuslikke, omavahel sobivust tõendamata värve, tugevalt lahustipõhiseid süsteeme, mis võivad tehasekrunti kahjustada, ning liiga paksu jäika värvikihti. Silikoon ei sobi paigaldusliimiks ega lahenda värvisüsteemi ühilduvuse probleemi.
Pinna ettevalmistus enne värvimist
Pinna ettevalmistus määrab suure osa lõpptulemusest. Dekoratiivne polüuretaanprofiil peab enne värvimist olema puhas, kuiv ja tolmuvaba. Lõikamisest, transportimisest või paigaldusest tekkinud ebatasasused täidetakse sobiva pahtli või remondimaterjaliga. Pahteldatud kohtadel lastakse süsteemil tootja juhiste kohaselt stabiliseeruda ning pind lihvitakse ühtlaseks.
Soovitatav lihvpaberi vahemik on 180-220. Lihvimise eesmärk on eemaldada ebatasasused ja matistada vajalikud kohad, mitte eemaldada kogu tehasekrunti. Servad, nurgad, ühenduskohad ja parandatud piirkonnad vajavad eriti hoolikat kontrolli, sest õhukese värvikihi all võivad väikesed vead nähtavale jääda.
Pärast lihvimist eemaldatakse tolm kuiva või värvisüsteemiga sobiva puhastusmeetodiga. Lisakrunt on valikuline, kuid seda tuleb kasutada juhul, kui valitud värvitootja seda nõuab või kui pind on parandustest ebaühtlane. Krunt peab sobima nii tehasekrundi kui ka lõppvärviga. Enne kogu partii töötlemist tehakse proovipind.
Paatina, kuldleht ja metalliefektid
Paatina ehk vanutatud või süvendatud välimus saadakse tavaliselt alusvärvi ja kontrastsema viimistluskihi koosmõjul. Kõigepealt peab aluskiht olema ühtlane ja piisavalt kuivanud vastavalt kasutatava värvisüsteemi juhistele. Paatinakiht kantakse kontrollitud koguses detaili süvenditesse, profiili servadele või valitud aladele ning ülejääk eemaldatakse viisil, mis ei kahjusta aluskihti.
Kuldlehe ja teiste metalllehtede puhul peab pind olema sile, puhas ja sobiva nakkekihiga ette valmistatud. Metallleht kantakse spetsiaalse liimikihi või muu süsteemi abil, mis on mõeldud vastavale viimistlusmaterjalile. Servade töötlemisel tuleb vältida kortse ja nähtavaid katkestusi. Kuldleht ei muuda dekoratiivdetaili kandvaks ning vajab välitingimustes eraldi ilmastiku- ja UV-taluvuse hindamist.
Metalliefekti võib luua metallpigmendiga värvi, lasuuri või muu tootja määratud dekoratiivkihiga. Paatina, metallvärv ja võimalik kaitsekiht peavad olema omavahel keemiliselt sobivad. Erinevate tootjate süsteemide segamine ilma proovita võib muuta tooni, läiget või nakkumist, mistõttu iga efekt tuleb enne suure pinna töötlemist katsetada.
Paigaldamise ja värvimise järjestus Euroopa projektides
Mitmes Euroopa riigis võib sama dekoratiivprofiili kasutuskoht, aluspind, transport ja ilmastikukoormus erineda. Seetõttu ei tohi värvimisjuhendit eraldada paigaldusjuhendist. Aluspind peab olema puhas ja kuiv. Nurgad lõigatakse 45-kraadise kaldega, kui detaili geomeetria ja projekt seda nõuavad. Paigaldamiseks kasutatakse polüuretaanile sobivat PU-montaažiliimi; silikoon ei ole selleks lubatud asendus.
Liimühendusele lisaks on mehaaniline kinnitamine kruvidega kohustuslik. Kruvide asukoht ja kasutatav kinnitusviis valitakse detaili, aluspinna ning kehtiva paigaldusjuhise järgi, mitte üldise oletusliku vahemaa põhjal. Ühenduskohad viimistletakse pahtliga, lihvitakse 180-220 lihvpaberiga, krunditakse vajaduse korral ja värvitakse kahe värvikihiga.
Transportimisel tuleb kaitsta profiile löökide, surve ja niiskuse eest. Mitme riigi projektides tasub enne paigaldust kontrollida pakendamise, ladustamise, aluspinna ja välisvärvi nõudeid, sest kohalikud töövõtted võivad erineda. Tehniline vastutus jääb paigaldussüsteemile, mitte üksnes dekoratiivpinna värvile.
Professionaalne mõõdistamine ja visualiseerimine
Keerukate fassaadide, ebakorrapäraste siseruumide ja mitme riigiga seotud projektide puhul võib täpne mõõdistamine vähendada lõikamise, sobitamise ja transpordi riski. Kohapealne ülevaatus, mõõdistamine, lahenduse analüüs ja 3D-skaneerimine on tasulised professionaalsed teenused. Tööd tehakse professionaalse meeskonnaga, kasutades XGRID-punktipilve ning Artec Ray, Spider 2, Eva või Leo täppisskannereid.
Vajaduse korral skaneeritakse kogu ruum ja konstruktsioon, koostatakse täpselt skaneeritud 3D-tootemudelite abil ruumimudel ning valmistatakse esitlus ja visuaalne kujundus. Selline tööviis aitab hinnata nurki, ühenduskohti, olemasolevaid ebatasasusi ja dekoratiivdetailide paiknemist enne tootmist või paigaldust.
Teenuse hind määratakse pakkumisega vastavalt asukohale, ala suurusele ja detailitasemele. Tasuta on üksnes hinnapakkumise koostamine. Mõõdistamise või 3D-töö mahu kohta ei tohi eeldada kindlat tulemust enne lähteandmete, objekti ja projekti keerukuse hindamist.