Ümarkaare valik: raadius, liited ja uksekompositsioon

Ümarkaare raadiuse valik algab ukse või läbipääsu ava täpsest mõõtmisest, mitte ainult soovitud visuaalse kuju vaatlemisest. Mõõta tuleb ava laius, kõrgus, seinapinna sirgus ja see, kui palju ruumi jääb kaare ülemise osa ning lae või muu piirava elemendi vahele. Kui kaar peab paiknema olemasoleva ukse kohal, tuleb arvesse võtta ka ukselehe, lengi, viimistluskihi ja kõrvalasuvate detailide asukohta.

Poolringikujulise lahenduse puhul seostub raadius ava geomeetriaga, kuid kõik avad ei võimalda kasutada täpset poolringi. Madalam ava võib vajada lamedamat kaart ning kõrgem ava võib lubada selgemat ümarkaare proportsiooni. Raadiust ei tohi valida universaalse protsendi või oletatava standardmõõdu järgi, sest sobivus sõltub konkreetsest avast ja valitud profiili ristlõikest.

Euroopa eri riikides võivad mõõdistamise, pakendamise, transpordi ja paigalduse praktilised tingimused erineda. Seetõttu tasub enne tootmist kinnitada ava mõõt, raadius, detailide jaotus ning liitekohtade paiknemine kirjalikult.

Ümarkaare visuaalne tulemus sõltub kolmest omavahel seotud osast: kaarest, ukseava piirdeprofiilist ja lukukivist. Kaar määrab ava põhikuju, piirdeprofiil loob külgedele lõpetatud serva ning lukukivi rõhutab kaare keskkohta. Kui need elemendid valitakse üksteisest sõltumatult, võib keskjoon nihkuda, külgprofiil muutuda liiga raskeks või lukukivi jääda ava suhtes ebaproportsionaalseks.

Kompositsiooni kavandamisel tuleb esmalt kinnitada ava telg ja kaare alumiste otste kõrgus. Seejärel saab määrata piirdeprofiili asukoha ning kontrollida, kas lukukivi paikneb täpselt kaare keskmes. Lukukivi ei tohiks varjata ukse tööd, liikumisruumi ega vajalikku viimistlusvaru. Dekoratiivsed sambad või pilastrid võivad kompositsiooni visuaalselt lõpetada, kuid need on dekoratiivsed ega kanna koormust.

Polüuretaandetailide enda kaal ja ühenduste koormus tuleb siiski arvesse võtta. Ümar kaar, piirdeprofiil, lukukivi ja võimalikud sambad vajavad kavandatud aluspinna järgi eraldi kinnitamist. Dekoratiivset kompositsiooni ei tohi käsitleda kandva konstruktsioonina.

Ümarkaare dekoratiivdetailid on valmistatud jäigast ehk rigid-polüuretaanist, mille struktuur on suletud rakkudega. Materjali tihedus on 150-220 kg/m³. Materjali mõõtmete stabiilsust on testitud vahemikus -20 °C / +70 °C ning veeimavus on alla 1%. Need näitajad kirjeldavad materjali omadusi, kuid ei muuda dekoratiivdetaili kandvaks konstruktsiooniks ega asenda projekti- või aluspinnapõhist hindamist.

Tehases tuleb detail tavaliselt krundituna. Täiendav kruntimine võib olla vajalik vastavalt valitud värvisüsteemile, aluspinna seisundile, lõikekohtadele või välitingimustele; väidet, et krunti pole kunagi vaja, ei saa teha. Välisfassaadil on UV-kindel värv kohustuslik, sest lõplik vastupidavus sõltub ka värvisüsteemist ja keskkonna mõjust.

Veeimavus alla 1% ei tähenda nullveeimavust ega absoluutset veepidavust. Samuti ei ole dekoratiivne polüuretaankaar iseenesest veetõkke- või hüdroisolatsioonimaterjal. Niiskuskoormusega kohas tuleb lahendus, vuugid ja värvikiht hinnata eraldi. Tuleohutuse kohta ei tohi esitada klassi- ega vastavusväiteid ilma konkreetse toote ja projekti dokumenteeritud aluseta.

Ümarkaare paigaldus algab puhta ja kuiva aluspinnaga. Tolm, lahtine värv, rasv ja muu nakkumist vähendav kiht tuleb eemaldada vastavalt aluspinna tingimustele. Detailide liitekohad lõigatakse 45-kraadise nurgaga, et kaare, piirdeprofiili ja teiste elementide ühendus oleks võimalikult kontrollitav ning viimistletav.

Liimimiseks kasutatakse polüuretaanist montaažiliimi. Silikoon ei ole selle paigalduse jaoks lubatud. Liim aitab detaili paigaldusasendis hoida, kuid seda ei tohi käsitleda ainsa kinnitusviisina. Mehaaniline kinnitamine kruvidega on kohustuslik. Kruvide asukoht, tüüp ja kogus tuleb valida detaili ristlõike, aluspinna ning konkreetse paigaldusjuhendi järgi, sest universaalset kinnitusvahet ei saa ohutult eeldada.

Enne lõplikku kinnitamist tuleb kontrollida ava telge, kaare sümmeetriat, detailide kokkusobivust ja ukse vaba liikumist. Eri riikides võivad transpordi- ja pakendamisnõuded põhjustada rohkemate detailide kasutamist või teistsugust liitejaotust. Detailide saabumisel tuleb pakend ja tooted üle kontrollida enne lõikamist või värvimist.

Pärast ümarkaare, piirdeprofiili ja lukukivi kinnitamist täidetakse liitekohad sobiva pahtliga. Seejärel lihvitakse pind 180-220 teralisusega liivapaberiga, kuni üleminekud on ühtlased ja kruvikohad viimistletud. Lihvimisel tuleb vältida profiili kuju muutmist, sest liiga tugev töötlemine võib muuta kaare serva või lukukivi proportsiooni.

Järgmiseks kantakse vajaduse järgi krunt ning seejärel kaks värvikihti. Tehasekrunt ei välista täiendava krundi vajadust: otsus sõltub lõigatud pindadest, pahtlist, valitud värvist ja objekti tingimustest. Välispaigalduses peab värv olema UV-kindel. Värvisüsteem tuleb valida nii, et see sobiks polüuretaani, krunditud pinna ja kavandatud kokkupuute keskkonnaga.

Värvimist ei tohiks alustada enne, kui liitekohad, kinnituskohad ja pind on visuaalselt üle kontrollitud. Tootja või paigaldusjuhendi puudumisel ei tohi oletada kuivamis- ega hooldusintervalle. Värvikihi tegelik säilimine sõltub värvisüsteemist ja keskkonnamõjust, mistõttu tuleb hilisem hooldus kavandada objekti asukoha järgi.

Keerukate avade, ebatasaste seinte või korduvate detailide puhul võib mõõdistamine vajada professionaalset meeskonda. Mõõdistus, kohapealne ülevaatus, lahenduse analüüs ja 3D-skaneerimine on tasulised teenused. Töö käigus saab kasutada XGRID-punktipilve ning Artec-täpisskannereid, sealhulgas mudeleid Ray, Spider 2, Eva ja Leo. Vajaduse korral skaneeritakse kogu ruum ja konstruktsioon, et luua täpsem alus projekteerimiseks.

Skaneeritud andmete põhjal saab ruumi modelleerida, kasutada täpselt skaneeritud toodete mudeleid ning koostada esitluse ja visuaalse kujunduse. Selline tööviis aitab kontrollida kaare raadiust, külgdetailide asendit, lukukivi keskjoont ja võimalikke kokkupõrkeid enne tootmist. See ei asenda kandekonstruktsiooni projekteerimist ega anna alust väita, et dekoratiivsed sambad kannavad koormust.

Teenuse tasu määratakse pakkumisega asukoha, pinna ja vajaliku detailsuse järgi. Tasuta on ainult hinnapakkumise koostamine. Euroopa eri riikides tuleb lisaks arvestada pakendi mõõtude, transpordi, objekti ligipääsu, kohalike töövõtete ja dokumentatsioonivajaduse erinevustega.