Polüuretaan või EPS? Materjalivalik dekoratsiooniprofiilidele

Polüuretaanist dekoratsiooniprofiil on valmistatud jäigast, kinnise pooriga polüuretaanist. Polüuretaanprofiili tihedus on 150-220 kg/m³ ning materjali mõõtmete stabiilsust on testitud vahemikus -20 °C / +70 °C. Tegemist ei ole kandekonstruktsiooniga: dekoratiivsed sambad, liistud ja muud profiilid ei kanna hoone, lae ega katuse koormust. Samal ajal on tootel oma kaal ning ühendused ja kinnitused avaldavad aluspinnale koormust, mistõttu tuleb kinnitusviis valida profiili ja aluspinna järgi.

EPS ehk vahtpolüstüreen on samuti dekoratiivprofiilide materjal, kuid selle pind on üldjuhul pehmem ja löögile tundlikum kui jäigal polüuretaanil. EPS võib olla otstarbekas suuremate dekoratiivsete vormide puhul, kui esmatähtsad on väiksem käsitsetavus, lihtsam transport ja väike koormus aluspinnale. Polüuretaan on põhjendatud valik seal, kus servad, reljeef ja pind puutuvad sagedamini kokku puhastamise, paigaldamise või juhuslike löökidega.

Euroopa eri riikides võivad aluspinnad, värvisüsteemid, paigalduspraktika ja projektidokumentatsioon erineda. Seetõttu ei piisa ainult materjali nimest: otsus tuleb siduda konkreetse profiili, kasutuskoha ja tootja paigaldusjuhisega.

Polüuretaanprofiilil on jäik kinnise pooriga struktuur, mis annab dekoratiivpinnale tugevama tunnetuse ja aitab säilitada profiili kuju. See on oluline ukseavade, koridoride, avalike ruumide ja muude kohtade puhul, kus liistu või dekoratiivse samba pind võib kokku puutuda mööbli, koristusvahendite või inimestega. Suurem pinnakõvadus ei tähenda siiski, et profiil oleks purunematu. Tugev löök võib kahjustada nii profiili kui ka värvikihti.

EPS-i eelis võib ilmneda suuremõõtmeliste dekoratiivsete elementide puhul, mida tuleb kanda, kohapeal sobitada või transportida piiratud juurdepääsuga objektile. Väiksem mass võib muuta käsitsemise praktilisemaks, kuid EPS-i pehmem pind vajab suuremat tähelepanu tööde ajal ja pärast paigaldamist. Kohtades, kus dekoratiivpind jääb kergesti puudutatavasse tsooni, on polüuretaan enamasti turvalisem materjalivalik.

Mõlema materjali puhul tuleb arvestada aluspinna, ühenduskohtade ja kinnituste tegeliku koormusega. Dekoratiivne sammas ei ole kandev sammas ning seda ei tohi kasutada konstruktsioonilise toe asendajana. Materjalivalik ei vabasta projekteerijat ega paigaldajat nõuetekohase kinnituse kavandamisest.

Polüuretaanprofiil tarnitakse tehasekrundiga. See annab värvimisele ettevalmistatud pinna, kuid väide „krunti pole vaja” ei ole õige: täiendava krundi vajadus sõltub valitud värvisüsteemist, pinnast ja projekti juhistest. Välitingimustes on UV-kindel värv kohustuslik, sest dekoratsiooniprofiili viimistlus peab arvestama päikesekiirguse ja ilmastikuga. Polüuretaani veeimavus on alla 1%, kuid see ei tähenda nullveeimavust ega muuda profiili veekindlaks või hüdroisolatsioonimaterjaliks.

EPS-i puhul tuleb värvi ja kattekihi sobivust kontrollida eriti hoolikalt. Kõik värvid ja lahustid ei pruugi EPS-i pinnaga sobida, mistõttu tuleb lähtuda valitud toote dokumentatsioonist ja kattekihi süsteemist. EPS-i dekoratiivprofiili ei tohi käsitleda automaatselt sama värvimisjuhise järgi nagu tehasekrundiga polüuretaani.

Polüuretaanprofiili tavapärane viimistlus sisaldab vuukide pahteldamist, lihvimist 180-220 liivapaberiga, kruntimist ja 2 värvikihti. Välispaigalduse korral peab värv olema UV-kindel. Värvi tegelik kestvus sõltub värvisüsteemist, pinnast ja ilmastikukoormusest; universaalset hooldus- või ülevärvimise intervalli ei saa ilma projektiteabeta lubada.

Polüuretaanprofiil sobib hästi olukorda, kus dekoratiivse elemendi väljanägemine sõltub selgest reljeefist, sirgest servast või täpsest nurgast. Jäigem pind aitab säilitada vormi paigaldamise ja viimistlemise ajal, kuid lõpptulemus sõltub ka mõõdistusest, lõike täpsusest, vuukide töötlemisest ja värvikihist. 45-kraadine gongeer-lõige ehk nurgalõige on polüuretaanprofiili ühendamisel tavapärane tööetapp, kui profiili geomeetria seda nõuab.

EPS võib olla otstarbekas suuremahuliste, pehmema reljeefiga või vähese puudutusriskiga dekoratiivsete vormide puhul. EPS-i väiksem kaal võib lihtsustada suurte elementide liigutamist ja paigaldust, kuid materjali pehmem pind võib muuta teravad servad löökide ja tööjälgede suhtes tundlikumaks. See ei tähenda, et EPS ei sobiks detailseks kujunduseks; sobivus tuleb hinnata konkreetse profiili pinnakatte ja kaitsekihi järgi.

Euroopa mitme riigi projektides on oluline kontrollida, kas valitud profiili mõõt, nurk, ühendusdetail ja pinnaviimistlus on tegeliku objektiga kooskõlas. Sarnase välimusega profiilid ei ole automaatselt omavahel sobivad. Eriti oluline on kasutada ainult dokumenteeritud ja konkreetse tootega sobitatud osi.

Polüuretaani ja EPS-i tulekäitumist ei tohi kirjeldada üldise klassi, sertifikaadi või lubatud kasutusena ilma konkreetse toote ja projekti dokumentatsioonita. Materjali tulele reageerimise omadused, katseandmed ja konstruktsiooni tulepüsivus on eri mõisted. Tulepüsivus kirjeldab konstruktsiooni võimet säilitada nõutud omadused tulekahju ajal, mitte ainult dekoratsiooniprofiili materjali käitumist.

Polüuretaanprofiili ega EPS-profiili kohta ei tohi ilma registreeritud dokumendita väita A1- või B1-klassi, tuleohutusnõuetele vastavust ega konkreetset tulepüsivuse aega. Projektis tuleb kontrollida valitud toote tehnilisi dokumente, kasutuskohta, aluspinda, kattekihti ja kohalikke nõudeid. Mitme riigi projektides võib nõuete tõlgendus ja dokumentide vorm erineda, mistõttu peab lõpliku otsuse kinnitama projektis pädev osapool.

Kui dekoratsioon paikneb evakuatsiooniteel, avalikus hoones, fassaadil või muus tuleohutuse seisukohalt tundlikus kohas, ei piisa materjali üldnimetusest. Polüuretaan või EPS tuleb valida ainult sellise dokumenteeritud süsteemi osana, mille kasutus on konkreetses projektis põhjendatud.

Polüuretaanprofiili paigaldamisel peab pind olema puhas ja kuiv. Profiil lõigatakse vajaduse korral 45-kraadise nurgaga, kasutatakse polüuretaanile mõeldud montaažiliimi ning silikoon ei ole lubatud. Lisaks liimile on kruvidega mehaaniline kinnitamine kohustuslik. Seejärel töödeldakse vuugid pahtliga, lihvitakse 180-220 liivapaberiga, kantakse krunt ja 2 värvikihti. Kinnituspunktide täpne paigutus sõltub profiili ristlõikest, aluspinnast ja toote paigaldusjuhisest; universaalset vahekaugust ei tohi välja mõelda.

EPS-i võib eelistada suurele, väikese puudutusriskiga dekoratiivsele vormile, mille transport ja käsitsemine on väiksema massi tõttu keeruline. Polüuretaan on selgem valik ukseavade, madalamate seinavööde, avalike ruumide ja detailse reljeefiga profiilide puhul, kus pinna tugevus ja servade säilimine on tähtsad. Välisfassaadil peab polüuretaanprofiil saama UV-kindla värvi ning mõlema materjali puhul tuleb järgida konkreetse toote dokumentatsiooni.

Kui objekti mõõdud või geomeetria on keerukas, tehakse Polure'is tasuline keşif ja lahendusanalüüs professionaalse meeskonnaga. Kasutada võib XGRID-punktipilve ning Artec Ray, Spider 2, Eva või Leo täppisskannereid; vajaduse korral skannitakse kogu ala ja konstruktsioon 3D-s. Täpselt skannitud tootemudelite abil koostatakse ruumi mudel, esitlus ja visuaalne kujundus. Töö hind sõltub asukohast, ala suurusest ja detailide mahust ning määratakse pakkumisega. Tasuta on ainult hinnapakkumise koostamine.

Vahtpolüstüreenist ja polüuretaanist aknaprofiilide pakkumised kujunevad ristlõike, tiheduse, vormidetailide, pinna ettevalmistuse ja paigaldusvajaduste põhjal. Polüuretaanist aknaprofiilid on kõvad ja suure tihedusega valatud tooted (150-220 kg/m³), vahtpolüstüreenist profiilide puhul võib lõpptulemus eeldada krohvi või kattekihiga viimistlemist.